Kanarull

Kanarull seene-juustutäidisega

Koostis:
Kanafilee, kuuseriisikad, riivitud juust, õli, sool, suhkur, jahvatatud must pipar.
Valmistamine:
Haamerda kanafileed õrnalt, maitsesta soola ja jahvatatud musta pipraga. Valmista täidis: Tükelda seened väiksemaks ja pane kuumale  pannile. Lisa natuke soola ja suhkrut. Kuumuta paar minutit ning lisa riivitud juustu. Eemalda pann tulelt.
Aseta täidis kanafilee(de)le. Keera kanafilee rulli, et täidis jääks keskele. Kinnita filee hambaorkidega, et rull koos püsiks.
Lase pann kuumaks ja lisa veidi õli. Tõsta kanarullid pannile ja pruunista umbes kolm minutit kummaltki poolt.
Pruunistunud kanarullid tõsta ahjuvormi, küpseta 180-kraadises ahjus, kuni kana on küps! (Vajadusel kata fooliumiga)
Selline sai minu esimene kanarulli tegemine. Maitses hea ja naturaalne :)

 

Sangviinikutele-flegmaatikutele sobib:

Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi
(Doris Kareva)   

Kord nädalas üks daam teeb maniküüri.

Kord aastas on ta enda vastu aus.

Sa elad minus, kuid ei maksa üüri.

Siinkohal tuleb teha mõtlik paus.

Daam kasutab vaid valgeid taskurätte.

Täis saladusi on ta buduaar.

Siin avaned, kuid end ei anna kätte.

Me vahel pole muud kui vikerkaar.

Üks daam ei kerja. Tal on kõike küllalt,

ka siis, kui tahaks valust oiata.

Et olla daam, ma vaikima pean üllalt.

Kui plahvatan, siis ette hoiatan.

Hernepüreesupp

Käimas on Nami-nami 44. kooskokkamine: maitsvad soojad supid!

Antud supp sobib eelroaks kahele inimesele.

Koostis:
Roheline külmutatud hernes 300g
Šalottsibul 10 g
aedviljafond 6 g
sidrun 20 g
peenike sool
jahvatatud valge pipar
või 20 g
küüslauk 5 g
vesi 200 g
peekon 2 viilu
maitsestamata jogurt 100 g
piparmünt

Valmistamine

1. Haki šalottsibul ja küüslauk peenikeseks.
2. Kuumuta šalottsibulat võis, kuni see on muutunud klaasjaks. Lisa küüslauk ja kuumuta veel veidi.
3. Lisa kuum vesi ja aedviljafond.
4. Lase keema ja lisa herned.
5. Lase podiseda, kuni herned on pehmed.
6. Eemalda pott tulelt ja purusta hernesupp võimalikult kitsas nõus saumiksriga.
7. Lisa maitsestamata jogurt.
8. Maitsesta supp peenikese soola, valge jahvatatud pipra ja sidrunist pressitud mahlaga.
9. Võta praepann ja lase kuumaks minna. Sinna peale laota kaks peekoniviilu ning pruunista mõlemalt poolt.
10. Võta majapidamispaber ja aseta krõbedad peekoniviilud sinna peale nõrguma.
11. Serveeri: Jaota supp kahte supikaussi, kaunista ülejäänud maitsestamata jogurti, peekoniviilu ja piparmündioksaga.

Tikuvõileivad

1. Fazeri must seemneleib, Farmi mädarõikaga toorjuust, paprika, Nõo paprikasigarid.

2. Fazeri must seemneleib, Farmi mädarõikaga toorjuust, keedetud muna, värske till, anšoovisefilee.

Ja nii lihtsalt valmivad toredad ampsud - lükka tikk sisse ja pidulauale! :)

Rullkook 2012. aasta tervituseks

Sai siis kiirelt kaks rullbiskviit tehtud, üles pildistatud ja lähedastega alanud aasta puhul ära söödud  ;)

Biskviidi jaoks läheb tarvis:
8 muna
200 g suhkrut
1.5 dl nisujahu
4 sl kartulitärklist
5 sl suhkruta kakaopulbrit (nt Meie Mark)
2 tl küpsetuspulbrit

Täidiseks võta:
600 g maitsestamata kohupiimapastat
1 tl vaniljesuhkrut
1 dl suhkrut
400 g kivideta kirsse

Valmistamisõpetus:
Vahusta munad ja suhkur kõvaks vahuks. Sega kuivained omavahel, sõelu munavahu hulka ning sega õrnalt läbi. Jaota tainas võrdselt kahele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta 200-kraadises ahjus 10 minutit.
Aseta küpsenud biskviidid teisele, suhkruga üle puistatud, küpsetuspaberile ning keera rulli. Lase jahtuda.
Täidise jaoks sega kohupiim suhkru ja vaniljesuhkruga. Magusust saad enda soovi järgi timmida. Võid kasutada ka juba maitsestatud kohupiimapastat.
Kui rullid on jahtunud, keera nad tööpinnal lahti. Jaga kohupiim võrdselt kahele rullile ning määri laiali. Jälgi, et kohupiimakreemi täiesti äärteni ei lükka, sest siis hakkab see välja valguma. Jaga kirsid kaheks ning aseta võrdselt mõlema rulli täidiseks. (Mina panin kirsid vaid sinna äärde, kust ma rullimist alustasin.) Nüüd ongi vaid rullbiskviit kokku rullida, tee seda küpsetuspaberi abil. Valmis kook tõsta mõneks tunniks kuni üleöö külmkappi tahenema.
Serveerimisel võid katta tuhksuhkruga.

Sellest kogusest sain mina kaks rullkooki, kummastki koogist umbes 9 lõiku.

Sefiiritort

Üle pika aja sain jälle midagi magusat valmistada, seda möödunud isadepäeva puhul. Retseptiks valisin sefiiritordi. Esiteks seepärast, et mulle sefiir väga maitseb ning teiseks seetõttu, et polnud varem seda ise teinud ning huvi valmistamise vastu oli suur. Mõeldud-tehtud!
Sefiiri tegemist ootasin ma mõistagi kõige enam, ning kartsin ka. Asjatult. Tegemine väga kiire, lihtne, odav. Usun, et eksimisruumi palju pole. Edaspidigi on minu menüüs sefiiritodid ja -korvikesed. Järgnevatel kordadel saan katsetada erinevate värvide ning maitsete andmisega. Seekord sai kõige lihtsam valge sefiir. Olgu öeldud, et tordi jaoks inspiratsiooni sain toidutare leheküljelt ning sefiiri valmistamise õpetus pärineb üks-ühele sealt.
Tordi retsepti annan siis ka, see sai ärateenitult palju kiitust.

Biskviidi valmistamiseks kulub:
150 g nisujahu
75 g kartulitärklist
2 dl suhkrut
7 muna
0.5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl jahvatatud muskaatpähklit

Täidis:
400 ml 35% rõõska koort
1 tl vanilje tuhksuhkrut
6 tl suhkrut
1 küpse banaan
punaseid sõstraid
punase sõstra mahla

Sefiir:
2 munavalget
1,8 dl suhkrut
0,5 tl sidrunhapet
40 ml vett

Valmistamine:
Eralda munavalged munakollastest. Vahusta munakollased 3/4 osa suhkruga. Vahusta munavalged eraldi, lisades järk-järgult ülejäänu 1/4 suhkrust. Lisa munakollasevahule 1/4 munavalgevahtu ja sega ettevaatlikult läbi. Lisa sõelutud kuivainete segu ning sega kloppimata läbi. Alles siis lisa, ettevaatlikult segades, ülejäänud munavalgevaht.
Küpseta 200-220-kraadises ahjus umbes 20 minutit või kuni biskviitpõhi on kuldpruun ja seest küps. PS! Kook tuleb ahju panna ettevaatlikult, ilma tainast raputamata. Vastasel juhul võib õrn munamass alla vajuda ja põhja tekib sitke ning pooltoores veeviirg.
Valmis biskviitpõhi tuleb korralikult jahutada. Jahtunud biskviidi lõikasin pika ja terava noaga kaheks.

Aseta üks pool biskviitpõhjast serveerimisalusele ning immuta punasesõstra mahlaga.
Vahusta vahukoor suhkru ning vanilje tuhksuhkruga. Vajuta kooritud banaan kahvliga taldrikul pudruks ning lisa vahukoorele. Sega läbi.
Laota punased sõstrad (eelnevalt sulatatud) tordipõhjale ning nende peale vahukoore-banaani segu. Aseta peale teine biskviidipoolik ning immuta seegi, mahlase tulemuse saavutamiseks, punasesõstra mahlaga.
Kata tort kilega ning pane külmkappi seisma.

Valmista sefiir. Pane valmis mikser ja vahustamisnõusse munavalged. Pane suhkur, sidrunhape ja vesi potti ning kuumuta segu pidevalt segades, kuniks suhkur on sulanud ja segu keema läinud. Kui segu on keema läinud, alanda kuumust minimaalseks ja lase veel 3 minutit podiseda, aeg-ajalt segades. Pool minutit enne siirupi valmimise lõppu asu munavalgeid vahustama. Kui munavalge on juba pehmelt vahune, nirista sisse siirup, segu edasi mikserdades. Jätka mikserdamist, kuni saavutad läikiva tugeva massi. Kaunista kook sefiiriga.

Kuidas leida saatuse summa?

Eluhelbed



Küll ma otsisin eluarvu,

küll ma jagasin jagamatut -

kuni taipasin tasahilju,

et sa leiad saatuse summa,

kui korrutad välgujoaga

oma elu surmkümmend suudlust,

hullsada ilusat hetke

ja tummtuhat valutuiget.

Betti Alver

Kuivatasin basiilikut ja tšillikaunu

Piimakissell

Üsna kiire on olnud, eks praegugi ei peaks mul olema mahti blogida, kuid ometi...
Täna on päev, mil sirviks fotoalbumeid ning meenutaks. Elu on võtnud ootamatu kursi, jälle. Vahel on endalgi raske kõiki neid muutusi omaks võtta, nendega kaasa minna, sest pole aega tasapisi harjuda. Tuleb tegutseda.
Kuna fotoalbumeid mul hetkel käepärast pole, siis tegin hoopis piimakisselli, mis nii mõnelgi kuvab silme ette mälestused lasteaiast-koolist. Usutavasti on piimakissell aegade algusest olnud üks lasteasutuste magustoit - valge, veniv ning lusika pealt maha libisev ollus, serveeritud reeglina mustsõstramoosiga. Ei kuulunud see magusroog just suurema osa laste lemmikutesse, ka minu  mitte.
Leidin Nami-namist aga piimakisselli retsepti ning mõtlesin üle aastate taas selle maitset meelde tuletada. Pean tõdema, et polnud pooltki nii hull, kui ähmastuvatest mälestustest meenub. Nüüd tunnen, et piimakisselli traditsioon ei tohi kaduda ning kindlasti teen seda ka ise lastele - ükskõik, kas omadele või teiste omadele.